Transalp_RU kokkutulek, Vinõ 2011

Talvel igavust peletades, leidsin sellise koha http://transalp-club.ru/ ja polnud vaja pikalt mõelda, et hooaega alustan koos Venemaa transalpinistidega. Seda enam, et tee Vinõsse viis läbi nende paikade, kus Eesti sõdurid 1941 pidasid raskeid lahinguid Staraja Russa lähistel. Võõra riigi mundris, võõras sõjas, võõra ideoloogia eest ja võõra ideoloogia vastu. Mu omagi isa veri on niisutanud Velikije Luki varemeid. Et siis selline aeg oli.
Sõitsin väiksemaid teid pidi Pihkva-Porhov-Soltsõ-Staraja Russa-Vinõ. Ühe päeva veetsin Novgorodis, et sealset kremlit vaadata.

Novgorod
Väga meeldis. Puhas ja hoolitsetud kesklinn, palju kirikuid vaheldumisi kaasaegse suurlinnaga. Tänu ilusale ilmale ka rohkelt rahvast, ning loomulikult jõe kõrgel kaldapealsel iidne kreml.

Oli vaadata igas mõttes. Kaunist linna, mälestusmärke, tänaval liikuvaid kaunitare. Suur linn pakub igale maitsele midagi.

Ilus ilm ja puhkepäev aitas muidugi kaasa. Tänavad olid rahvarohked, palju turiste paljudest paikadest. Ja Novgorod võib uhkust tunda, linnal on mida näidata.

Vene kaunitarid on muidugi veel eraldi teema, ehhki kauneid naisi leidub minuarust igal pool. Aga siiski.
Ja miks peakski varjama seda, mis (meestel) meele heaks teeb.

Transalp-club.ru kokkutulek toimus Novgorodist u 70-80 km Moskva poole suurest trassist kümmekond kilomeetrit eemal. Jõgi, männimets ja umbes sadakond motohuvilist ja nende kaaslast. Mõnusas vabas õhkonnas veedetud kvaliteetaeg. Lisaks Transalpidele olid ka mõned teised margid ja mudelid esindatud. Mulle endale meeldis enim ümberehitatud Ural. Selle masinaga oli vaeva nähtud ja omanik tõsine Urali fän. Respect!!!

Ja taas muidugi ilus ilm, ühiste huvidega inimesed, palju rääkimist ning võimalus looduses natuke napsu võtta, head vene sakusmenti peale hammustada ja hommikul meenutada, mis õhtul oli või olemata jäi.   Mõnus!

Ei puudunud ka sügavamad filosoofilised arutelud ja eks siirad tundedki ole ikka olnud rohkem meeste omavaheline värk.

Hommikuks oli küll väike väsimus aga see ei rikkunud kellegi tuju. Toit tehti samas kohapeal ja mitte poolfabrikaatidest vaid "päris" lähteainetest. Ja peab tunnistama, et ammu pole nii maitsvat ploffi söönud kui seekord. Ja loomulikult olid parimad kokad ikka taas mehed, nagu alati.

Aga eks head ole ikka natukene.

Tagasi koju, ja tundub, et ka jumal on motomees. Kuigi ilmateade lubas lörtsi, läks kõik siiski kuiva teega. Külm oli küll. Koju jõudes näitas kraadiklaas -1 ja kere oli kange nagu oleks tappa saanud, aga südames hea tunne mõnusalt veedetud päevadest.